Blonde Mafia Ganja Island

On 11 jaanuar. Itaalia keelt ei oska ma ikka veel, aga v�hemalt olen suutnud panna autot�ie mehi �tlema "parmigiano". Asi algas, v�i �igemini l�ppes, sellega kui tulime eelnevalt paljukuuldud pidutsemiskohast Villa Costanzast. Koht ise ei t�itnud ootusi. Siseruum oli v�ike, baari juures k�is enesetapuni viivalt meeletu tr�gimine ja vetsus lainetas vesi julgelt �le pahkluude.
�ues oli ruumi rohkem, tundub et ainus rohelus kogu Palermos ongi viidud villadesse, kus inimesed ��sel magnooliatesse kusta v�i murule spaghette v�ljutada saavad. Kahjuks oli aga tol �htul ebainimlikult k�lm - nii umbes kaheksa kraadi, ja sadas vihma.
�ues sai oldud siiski �ksjagu, sest kui on valida kaheksa kraadi ja k�lma paduvihma v�i maani lakku t�is t�rklase vahel, kes su k�tt soovib suudelda, siis leiad end paratamatult puu all kuivemat kohta otsimas.
Pea iga kord kui tantsuplatsi kleepuvat p�randat meie kohalolekuga sai �nnistada, ilmus nagu seen vihmast v�lja ka end �sja kiilaks ajanud t�rklane ning �ritas demonstreerida mingi kauge ja tundmatu maa paaritumisrituaale. Post mille najal ja millega ta neid rituaale l�bi viis, l�ikis hiljem rohkem kui Allahi enda sandaalid.
Mingi hetk j�i paratamatult silma kuidas ta, �mbritsetuna hullunult juubeldavatest Itaalia noortest, keset seda sama kleepuvat p�randat breikis. Breikimise konspekt oli tal �ldiselt selge- tuleb maas lamada.
N�gin teda muideks j�rgmisel p�eval ja ta p�hendas mind �llatusse mis oli tabanud teda hommikul kui ta �rkas veriste nukkide ning s�rgiga. On vast parem kui ta usub, et l�i end pimedas vastu ��kappi, mitte ei peksnud end David Guetta hoogsate r�tmide saatel vastu maad, �mbritsetuna neljasajast maniakaalselt karjuvast Itaallasest.
Tantsimist segas m�nev�rra ka meid villasse toonud meeter viiek�mnene autojuht Luca, kes tundus olevat �ksk�ik kuhu ma parajasti vaatasin. Peale selle ta ka naeratas sellist k�hedust tekitavat, tarkusehambaid n�itavat naeratust. Kui v�hegi v�imalust oli, l�henes ta mulle selja tagant ja koputas r�tmiliselt kuskile abaluude kanti. Ma ignoreerisin seda, kuid n��d j�rele m�eldes v�is see ju vabalt olla ka mingi morsekood. V�ibolla ta unustas kuhu ta auto parkis ja tahtis n��d minult n�u. Ma pole tegelikult teda kunagi r��kimas kuulnud. V�ibolla ta on kurt. V�i ehk juhtus midagi veel hullemat - keegi l�kkas teda p�lvega n�kku ja ta neelas ehmatusega pool oma plasttopsist alla. N��d k�iski ta mul j�rel ja muudkui koputas: -----BM-Mu-l-on-plast-tops-s��-g-i-to-rus-------

See on k�ll �limalt labane ja ��rmiselt lapsik, kuid ma ei suutnud end tagasi hoida ja �petasin �hele meiega autos olevatest t��pidest, kuidas �elda eesti keeles "minu nimi on". Selle tulemusena ei piirdunud uhke itaallane ainult enda nimega vaid v�ttis l�bi ka s�prade omad. Ja olgugi et see on labane ja lapsik ei suuda ma muiet tagasi hoida kui l�bi meenutuste k�lab k�rvus: Mine putsi Salvo. Mine putsi Andrea. Mine putsi Claudio.

Parmigianoga oli selline lugu, et see on juba aastaid olnud mu lemmik s�na maailmas. Jah, see on parmesan, see k�va juust mida pasta peale riivitakse.
Midagi selle k�las, kui h��ldada �ige ja mahlase Itaalia aksendiga, toob mulle kananaha ihule.
Ja juhtus autos kuidagi nii, et sai seda mainitud. Ja peale seda hakkasid k�ik seda korrutama. Enamasti panid nad haledalt m��da, aga paar korda k�las p�ris ilusasti. No see t��p kes mu k�rval istus s�litas mul lihtsalt n�o kulmudest l�uani t�is. Ma �ritasin teeselda et pilgutasin silmi, sest ei n�e eriti h�sti. Seej�rel �ritasin teeselda, et ma ei l�igi nagu apelsin p�rast pesemist ja seej�rel �ritasin v�ga �ksk�ikse n�oga taluda kuidas tuule puhudes tatt p�ski k�lmetas. Parmigianost mulle esialgu aitas, aga iseenesest pull m�elda mida n�iteks valgusfoori taga seistes teised autod meist m�elda v�isid. Aknad olid lahti ja t�iskasvanud mehed karjuvad �ksteise v�idu: "PARMIGIAAAAAAANO!" ja naeravad nagu Saarema t�drukud k�lakiigel.

Kui praegu r��kida itaallastega seotust naljadest siis jah, neid on ikka omajagu olnud. N�iteks �hel �htul jalutasime koju, hoides kordam��da hiiglaslikku pizzakarpi. Kell oli 2 ��sel. N�lg ei tunne h�bi. On �ldse selline �tlus? Noh, �hes�naga, mina ei tundnud mingit h�bi.
K�ndisime suhteliselt hoogsalt ja korraga s�itis m��da mees kes karjus autoaknast: "DESTINY'S CHILD!" Ma ei saanud muud moodi kui purskasin naerma. P �tles mu k�rval masendunult: "No tore, n��d ma olen siis neeger." mis ajas mind veel rohkem naerma. Naerust julgustust saanud autojuht kahjuks alguses aeglustas ning seej�rel hakkas tagurdades meie k�rval s�itma. Ma arvan tal oli t�itsa p�nev sest tee on �hesuunaline ja Palermos ei ole sellised asju nagu bussitaskuid.
Samal ajal pakkus ta autoaknast k�iksugu maailmariike v�lja. Mu suureks imestuseks j�udis ta isegi Eestini. Itaallastele on see nagu mingi veider m�ng, kus nad ootavad, et �ige maa pakkumine sulataks k�ik sillad ja me langeks neile r��must kiljates s�lle. Antud juhul seda ei juhtunud.
Ma k�ll ootasin kannatamatult, kuid ta ei pakkunud �htegi Aafrika riiki. Sealt tekkis m�te j�rgmine kord ise neilt p�rituolumaad k�sida ja siis kohe Nigeeriat, Somaaliast ja Maputot pakkuda.
On olnud ka neid, kes meid p�evasel ajal t�navatel j�litavad ja Inglismaad pakuvad. Kui neil v�hegi oidu v�i mingitki keelvaistu oleks kuuleksid nad, et me ei r��gi ju inglise keeles. Eriti kui nad meil pool tundi sabas t�llerdavad.

Enne autoga maailmar�ndurit s�itsid meist m��da kaks poissi kellest �ks pistis pea aknast v�lja ja h��dis p�levate silmadega "PIZZZZZZZZAAAAAAAAAA!" vot see oli minu moodi poiss. Mis blondid, mis naised, kui kuskil on taigen mille peal on hunnik mozzarellat ja k�vasti prosciuttot siis l�heb kogu t�helepanu sinna.

T�na k�isime m�kis ja �ks t��p h��dis �le m�ki: "AMERICANS I LOVE YOU!" ja vahtis meile suure naeratusega otsa.
Ma m�tlesin siis et no tore kah, mina neid k�ll niiv�ga ei armasta.

�hel �htul paar kuud tagasi sain sellise smsi: BM un bear the cathedral!
Arutasime P-ga, et mida selline sms v�is k�ll t�hendada. J�udsime j�reldusele et katedraalidest tuleb igastahes kindlasti eemale hoida, sest need on puhta karusid t�is.


Koolivihikust:

" 12.10.09
�petaja on nagu mingi kiriku gospli etteastelt tulnud. Mikrofon k�es, k�ib klassi ees ringi ja vehib k�tega. Ta r��gib jube segaselt. Kiiresti. V�ga kiiresti.
Ma peaaegu ootan et ta viskaks meid p�ha veega ja karjuks oma higisesse mikrofoni: Halllllllllellllujjjjahhhh!
Kui ma eesti keeles ei kirjutaks oleks mu vihik t�hi. See ei ole lause mida tulevane rahvusvaheliste suhete ekspert peaks eales kasutama. Aga milleks muretseda, eks? See on Sitsiilia. Ma v�in alati turul aprikoose kaaluda."

"12.10.09
Okei j�rgmine filosoofilise poliitika tund. �petaja k�skis klassi vahetada, sest eelmise taga oli hull m�ra, mingi ehitus. Me ei kuulnud �htegi s�na mida ta �tles.
Vahetasime klassi ja ilmnes, et uues klassis pole piisavalt kohti. �petajat see �ldse ei kottinud, ta istus kohe oma laua taha ja j�tkas tunniga. Niiet need, kes kohta ei saanud, istusid lihtsalt ukse ��rde maha. Eestis oleks selline asi ettekujutlematu. Kui sa oled maksnud, siis peavad sul olema normaalsed �pitingimused. �petaja veaks sulle k�rvalklassist tooli v�i paneks su enda laua taha istuma. Noh, mitte siin igaljuhul. See p�rand on nii k�lm et kui ma selle t�ttu kunagi lapsi ei saa, siis ma... Siis ma tulen siia tagasi ja paigaldan parketi. Sest kellegagi r��kimisest k�ll elusees abi poleks.
Lahe kui mu ema mind praegu n�eks. Terve klass istub toolidel ja mina ja must poiss istume maas."

"04.11.09 (Diritto Internazionale, peale kahte tundi istumist)
V�ga �petlik tund oli. Kirjutasin v�ibolla liiga palju �les."


"30.11.09 Filosofia Politica
Sisutihe."