Blonde Mafia Ganja Island

Istun Lissabonis hosteli retseptsioonis asuvas arvutinurgas. Imelik on sellises ymbruses (ha ha otsisin t2ppidega u�d) ennast avada ja kirjutades m6tetesse vajuda. Klaviatuur kl6biseb nii tugevalt nagu viskaks killustikku vastu aknaid.
Minu k6rval yx ilus tumedama nahatooniga tydruk kirjutab ingliskeeles. Ei vea tal, iga m66duja k2ib kindlasti j6ledalt n2rvi oma piilumisega. Minul on t2iesti savi, enamus m6tleb et ma joonistan mingit sarvedega madu-ussi mitte ei kirjuta eksisteerivas keeles.

Viimasel ajal olen j2lle hakanud inimesi kohtama ja veider on kyll niimoodi. Peale neid m66dunud aastaid j2lle sellises olukorras olla. Ja kuidas ma ise ja mu m6tted oleme muutunud. Nyyd ma ytlen ikka v2ga enesekindlalt, et jah Eestist olen, sa ei teagi seda kohta v6i. Aga Skype ja Paypali kasutad nagu nalja.
Aga teisest kyljest on j2rjest veidram 6elda, et jah meid on 1 miljon seal kaugel maal. Olen ju nii palju aega veetnud nyyd Brasiillastega. K6ik need miljonid mis neid on igas linnas. Me oleme nii tyhised selle k6rval. Neil on 20 miljonit kodutut, n2ljast inimest. Meil on Muhus yks trimpav vanamees, kes elab R2ssa kyla sildi juurest edasi s6ites selle suure kivi taga oma katkises treileris.
Proportsionaalselt t2iesti mitte midagi. Aga keda need proportsioonid huvitavad. Sellised juhul v6ib 6elda, et mina olen ka maailma yx k6ige 6nnelikemaid inimesi. Mis mul k6ik on eksole.
Aga n2e ma ei ole. Pole nii sitas olukorras enne olnudki kui see mis just mind 6nnistas juuni saabudes.
See on jube veider kuidas tuleb v2lja selgelt et inimese kogu maailm ei ole mitte tema ymber, vaid tema peas. Sest yhel p2ewal sa kujutad, mis siis et ehk tiba h2guselt, ette peaaegu k6ike, mis sa j2rgneval aastal ja aastakymnel teed ja kellega ja kuidas ja mis siis saab ja kui rahul sa oled ja kui 6nnelik ja kuidas k6ik voolab nagu oja meil kloogal rahulikult l2bi aia. Ja siis korraga. Yhe p2ewaga. Pole mitte midagi. Mingi imelik sinine teadmatus. T2ielik kylm selline sinine mitte midagi on tulevik.
Ja k6ik milles sa elanud oled, kogu su elu. Seda polegi enam.
Noh ja siis 66seti p6gened 2ra unes ja elad veel selles vanas kindlas maailmas, aga iga kord kui 2rkad on 6udne shokk.
Siis ma yritasin oma valu igast vahenditega 2ra v6tta. Sain MB�iga kokku ja ytlesin talle et nyyd ostad mulle tequila shot�e. Ja ta vaguralt vaatas kuidas ma j6in ja tellisin juurde ja j6in ja tellisin juurde. Ja muudkui maksis. Ma ei tunne halvasti ka ennast selle p2rast. Las maksis, ykski summa ei pleki kinni seda valu, mis ta mulle t6i. Ja ma vaatasin ta silmi ja tundsin kuidas k6ik mida ma tahan on seal olemas. K6ik. Aga see ei kuulu mulle. V6ibolla see ei kuulugi kellelegi, sest ta on nii rikutud ja ta ei suuda kedagi kunagi ausalt ja lihtsalt armastada. Aga nii hea oli juua, issand kui hea. Ja ma koorisin j2rjest riideid v2hemaks ja n2gin kuidas ta silmad j2rjest rohkem mind seirasid. Ma tundsin kuidas ma tahan ta hulluks ajada. Ja kui lihtne see on. Sest ta ongi mu j2rele hull. Nii hull kui ta suudab olla yhe naise j2rele.
Kaks n2dalat ma elasin t2ielikus teadmatuses. Selles sinises. M kysis ka pidevalt, et mis ma nyyd edasi teen. Ja ma ei teadnud. Ma ei tahtnud mitte midagi. Ma tahtsin et elu l6ppeks 2ra. Sellep2rast et suhe suhteks aga ma kaotasin t2iesti usu, et inimesi saab usaldada. Mehi v6i naisi. M6lemad on sama hullud. Inimestel pole enam v22rtushinnaguid, moraale. Enamus 6ppivad noored keda kohtad, nad on nii tyhjad. Ja nii odavad. Mitte mingit salap2ra pole, midagi pole avastada. Jutuajamised on k6ik nagu yhe vitsaga l66dud. Vahest kui veab r22gid m6ne, tydrukuga n2iteks, kellel on iseloomu ja huumorisoont. Ja leiad jututeema. Aga l6puks ikka avastad, et nad ei pyydle millegi p6neva poole. Oh theres this brazilian guy i like, do you know any dirty sentences in portuguese. Ah mine kukele.
Me k6ik oleme ju sellised. Me elame selle seksuaalsuse p2rast, aga aastatega hakkad seda nagu purki toppima ja muid purke avama. Haha meenus kui MS ytles mulle kunagi Eestis yhe tyybi kohta, kelle puhul ta arvas et ei meeldi talle, et Cesarel j2id kurgid purki. Ja tal oli s6ber, kellega mina semmisin, Salvatore. Ja siis me naersime et salvesti kurgid. Oh aegu l6busaid. Ja n2e kui selgelt n2itab - me oleme k6ik sarnased.
Aga ma kaotasin usu ja ma tundsin et kui me olemegi k6ik ainult sellised ja elu ainult see ongi, siis mina ei taha seda elu enam.
Siis ma kolisin n2dalaks D juurde. Sellest ma pean pikemalt r22kima. Ta on h2sti p6nevast perekonnast. Ta ema on prantslanna ja isa on sakslane. Nyyd ta 6pib Berliinis ja tuli Portosse Erasmust tegema. Ta oli eelmine aasta olnud jube masenduses. Ytles, et istus Saksamaal metroos ja tundis meeletut paanikat ja hirmu, et k6ik inimesed tema ymber teavad t2pselt mida nad oma eluga plaanivad teha, aga ainult tema, yksinda kogu maailmas, ei tea. Ja ta oli just ylikooli l2inud ja tihti siis tuntakse, et on raske ja ei tea kas 6pitav aine on ikka see 6ige. Mul seda ei olnud. Ma olin nii konsentreeritud sellele, et l2hen Erasmusega Itaaliasse, et ma oleks sillaehitust ka 6ppinud. Ja P�ga oli meil nii vahva. Naersime iga p2ew igas loengus. Meil oli nii tore. Ma igatsen seda aastat P�ga meeletult taga.
Aga D l2ks siis psyhholoogi juurde, kes oli selline veidi sensitiivi laadne ka. Ja see ytles talle, et su elu on nagu tasane tiik, aga sul on vaja laineid. Ja siis D l2ks Portosse ja kohtas oma boyfriendi A�d, kes on surfi-6petaja. :D Ja nyyd D surfab iga p2ew ja m6tleb pidevalt ainult lainetele.
D korter on megalahe. T2pselt rannapromenaadil. Ma panen pilte ka siia vahele yx moment. Ja kui ma sisse astusin siis esimese asjana vaatas vastu t2pselt selline uksematt mis meil Kadaka pst oli. Ma ei tea kuidas see v6imalik on. Ma poleks muidu elusees osanud 6elda milline uksematt meil oli, kui ma kuuene olin, aga nyyd kohe kui ma seda n2gin, ma teadsin et selline ta oli.
Ja siis teiseks, trepp kahe korruse vahel oli ka t2pselt Kadaka pst trepp. Nii nii meeldis see. D v6ttis tavaliselt pl2tud jalast 2ra ja l2ks paljajalu yles, et seda tumedat rasket puitu jalge all tunda. Ma tundsin iga kord alla minnes kuidas tahaks istuda ja tagumiku peal p6nts p6nts p6nts alla lasta nagu vanasti Kadaka puiesteel.


paar p2ewa hiljem


Okay olen j2lle siin retseptsioonis ja r2me palav on. N2dal aega on 35 kraadi olnud ja siuke l2mbe kuumus. Tuuline on kyll, nagu alati Portugalis, aga tuul on selline palav leitsak.
Nii, lezzgo.
Nad m2ngivad siin pidevalt muusikat retseptsioonis ja all sise6ues. Head muusikat. Aia eest hoolitseb yks saksa poiss K. Ta on j2tab t6elise hipimulje. Pikad juuksed patsis ja sellised leebed sinised silmad, tennarid jalas ja biitseptsi peale on K tatoveeritud. Aga mida rohkem ma teda tundma 6pin seda rohkem ma taipan, et ta on p2ris pragmaatilise m6tlemisega. N2iteks ta t66tas kuus kuud l6una Portugalis orgaanilises farmis, tegi aiat6id ja elas telgis, aga tal oli macbook kaasas. :D
T2na peale t66d me l2ksime parki istuma. Mina, Uus Meremaa tydruk KS ja siis K. Kolleegid kolmekesi. KS vehib ka voodeid teha nagu mina. Vastutasuks me saame tasuta siin 66bida ja hommikus66ki syya ja iga shiftiga saame tasuta 6lle. Muul ajal peame pudeli eest 30 senti maksma. Mis on p2ris sweet. KS ytleb alati sweet as. Nii et praegu tahtsin ka v2gisi sweeeet aaaaaas kirjutada. Aga alati peab t2helepanelik olema, et ma s�i liiga tugevalt ei ytle.
Ja siis K ytles, et ta r22kis vanematega, helistas. Ja et ta isa k2ib rattaga s6itmas ja oli 6elnud, et peab kindad v2lja otsima, sest Saksamaal l2ks jube kylmaks. Ja siis me k6ik pyhkisime higi juuksepiirilt ja yritasime mida kaastundlikku leida, mida 6elda, aga ei leidnud. :D R6ve sitt palav. Aluspyksid on m2rjad kogu aeg.
K on muidu 33 juba. Ta ytles, et oli 9 aastane kui Berliini myyr langes. No mina syndisin siis. Aga K on k6vasti reisinud. Elanud mitmel pool. H2sti lahe on see, et ta on igalpool k2inud, aga kunagi ei maini seda v6i ei uhkusta nagu enamus reisijaid. T2na ma koristasin ta tuba ja tal ripuvad lambi kyljes v2ikesed india elevandid ja laua peal oli megasuur karp cocoa butterit.
Ma alati m6tlen, et ta meeldiks WonderWomanile. Ta sobiks meiega kokku. Kuidagi sama v2limus ja olek ja k6ik. Yks 6htu ma l2xin tema ja ta s6braga Saksamaalt ja s6brannaga Rootsist v2lja.
L2xime istusime baaris mille nimi on Casa Independente. Ma tahan sinna kindlasti veel minna. Rootsi tydruk r22kis et Rootsis on k6ige moodsam sisustusstiil praegu Shabby Chic. Noh nagu Eestiski, kulunud restaureeritud m66bel ja siuke fancy v2rk aga k6ik on nagu miljon aastat vana. :D See koht oli samasugune ja 6udselt kena. Pearuum oli laest avatud 6ue, peakohal rippusid metsikud viinamarjad. Ja siis terve ruum on puust laudadega mille peal p6levad klaaspurkides kyynlad ja siis m66bel on siuke erinevad restaureeritud tugitoolid ja. V2ga kena. Ja teises ruumis oli DJ, kes oli sysimusta nahaga megailus peenike, suure juuksepahmakaga neegritydruk punases kleidis. Ja selja taga oli tal selline tapeet, millel oli hiiglasuur tiigripilt. Ja ta m2ngis sellist l6busat aafrika muusikat. Ma yritasin tantsida, aga ma ei osanud eriti. Sellised ehtsad rastajuustega vanad neegrimehed tantsisid niimoodi et jalad h2sti harkis, peaaegu ei liigutanud, ainult selja tegid k6veraks ja siis 2hkisid, silmad kinni ja liigutasid k2si nagu yritax kassi eemale ehmatada. Okei see kirjeldus oli p2ris jube praegu :D Aga tegelt t2iega lahe oli. Nad tunnetasid biiti t2ielikult.

Ma l2xin vahepeal v2ikse r6du peale 6hku hingama, sest ma ei suutnud teiste l6busa tujuga kaasa minna ja r66msalt tantsida. MB�le m6tlemine ajas pisara silma. Ja siis JK tuli ka korra seisis mu k6rvale. Ja ma ytlesin K�le, et ma olen t2iega segaduses, et mis elu on ja mida me sellega tegema peaksime. Ja ta ytles, et elu on ilus asi. Raske, aga alati on ilus. Ja et ta kirjutab vahest kuskile p66saste vahel istudes luuletusi, ja kohe on parem. Ja ta ytles et seda nii lihtsalt ja m66daminnes, et ma m6tlesin et n2e tema jaoks on see sama tavaline kui meie jaoks.
Ja siis ta n2itas yhe v2li -WC poole, siuke plastmassist ja mingi muster oli peale pressitud. Ja ta ytles et n2e kas sulle ei tundu nagu see oleks k2si seal, ja silm. Ja ma m6tlesin et kui ammu ma pole kohanud selliseid inimesi. Enda inimesi.

Haha ma enne ostsin mingi alla eurose veini, ja kui me asju kylmkappi paneme, me peame oma nime peale kirjutama, muidu keegi paneb rotti. Ja ma kirjutasin Michael Jackson ja sellest kujunes mingi hiigelnali. Nyyd yx retseptsioonis t66tavatest tyypidest, Luis, kutsub mind koguaeg Michael Jacksoniks. xD
ks p2ew sakslane, D, r22kis et ta nimi on Daniel aga ta traveling name is Danny. Nii et ma v6in siis vist 6elda, et mu traveling name on Michael Jackson.

Issand mu k6rval istub yx Brasiilia tyyp ja tal on k6rvaklapid k6rvas ja ta lihtsalt laulab k6iki laule portugali keeles kaasa, aga siukse veidra peenikese h22lega nagu vana mees. Kui ma saaks lindistada ma nii lindistaks praegu. Ta m6tleb et ma kirjutan midagi v2ga l6busat sest ma muudkui n6rken ja naeran.
Ta on muidu jalgpallur, v2ravavaht, ja elab Ukrainas ja m2ngib seal. Nii et ta yritab iga p2ew venekeelt 6ppida. Meil siin hostelis koristaja on Venelanna, Inna, Moskvast, ta on 6udselt tore tegelikult. Abivalmis ja huvitav naine. Ja siis Brasiillane ajab teda taga ja kirjutab hariliku pliiatsiga pyydlikult kirillitsat paberi peale. T2na ma kuulsin kuidas ta korrutas malako vaikselt nina alla, kui ma k66gis omletti tegin.
Ja hiljem ma kysisin et kas ta halbu s6nu ka teab, aga Inna oli seal ja siis tyyp ytles et ei, ta pole huvitatud. Ja ma ytlesin et nojah v2ga hea. Ja siis Inna l2ks 2ra ja Brasiillane p66ras mu poole ja ytles n2ost s2rades: suka.
:D


Ma pole nyyd mingi kuu aega eesti keelt yldse r22kinud, kirjutades ongi ainuke v6imalus praegu. Tunnen et lauseehitus longab jubedalt.
See on alati niimoodi, et kui oled kuskil linnas ja elad seal, siis muust ei r22gita kui sellest, kuidas sa pead ikka keele 2ra 6ppima. Pidevalt on pinge. Portos oli v2ga tugev see pinge. Eriti kuna t66 oli k6ik kohalikega, siis pidin koguaeg uusi s6nu 6ppima ja vanu yle kontrollima 6htuti arvutist. Ja siis kolid 2ra yhel p2ewal t2itsa poolkogemata ja samal p2ewal kaob kogu m6te enam yldse midagi 6ppida selles keeles. Nii tobe.

Muidugi v6iks ja oleks tark j2tkata 6pinguid, aga alati pole aega. Ja vahest l2hed yldse teist keelt k6nelevasse kohta ja siis seal hakatakse r22kima et oi sa pead keele 2ra 6ppima.
K6ik v6tavad asju alati kuidagi nii j22valt. Nyyd pead k6iki meie vanas6nu teadma, sest sa j22d siia kuni surmani ja su ...mis seal matustel on, missa? :D Et see on kindlasti nende keeles. Mitte et see mulle midagi t2hendaks, ma m6tleks t6en2oliselt paaniliselt oma kirstus, et MA OLEN ELUS OMFG MA OLEN ELUS MIKS MA PARALISEERITUD OLEN?!
Igatahes Lissabonis r22givad k6ik minuga v2ljas inglise keeles. Kui Portos ma pean ikka portugali keeles tellima kohvi muidu vaadatakse viltu, siis siin yldse keegi ei eelda, et ma seda oskan. Ja hostelis kogu tiim ja enamus kylastajaid on inglise keelt k6nelevatest maadest. T2itsa igatsen portugali keeles r22kimist. Nii tyytu on see ingliskeeles lausete v22namine. Eriti kui on vara hommik. Siin oli yx tore austraalia paarike. Ja ma k2isin nendega mitu korda v2ljas ja tsillisin niisama 6ltsi juues, ja siis eile hommikul nad check outisid ja nad ytlesid igast ilusaid asju ja ma olin nagu tarretist oleks suu t2is. Mitte midagi ei suutnud 6elda, ainult hehehehehe ja yeaaa yeaaaa ja siis l6puks ma ytlesin bye ja seisin nagu mingi m6mm.
Peas k2is dialoog, et kas ma ytlen have a ..nice...travel? Keep having fun? Keep...travelling fun?
Lootusetu.

Ma tunnen iga jumala p2ew, et ma PEAN kirjutama. Niipalju m6tteid on koguaeg peas. Ti2esti non stop. V6ibolla sellep2rast et ma olen yksinda. Ma ei pane enam isegi t2hele, et ma olen yksinda muideks. Koguaeg tundub, et aga ma olen ju terve hunniku inimestega. N2e seal seisab yx vanamees ja poes myyja r22kis juttu ja. Kuidas ma siis yxinda olen.
Aga tegelikult ju olen. Euroopa k6ige kaugemas nurgas. Yksinda. Roosas kleidis.
Ja siinsamas k6rval Brasiillane laulab oma vanurih22lega portugalikeeles: tantsi minuga, tantsi tantsi, magusake.

K tuli m6ttele teha T-s2rk. Me ytleme k6ik pidevalt awesome. Nagu enamik inimesi maailmas. See on lihtsalt nii hea s6na. Isegi MB�ga oli see meil yx vaidluseteemadest, sest ta ytles, et ma ytlen liiga palju awesome ja, et see on t2ielik hipis6na. Ja nyyd on nii kuidagi v2rskendav n2ha k6iki neid inimesi, kes ytlevad awesome, joovad 66sel 6lut ja naeratavad pimedas niiet hambad s2ravad.
Ja siis K ytles, et ta teeb t-s2rgi, mille peale on kirjutatud AWESOME is an amazing word.
Ja siis ta paneb sinna juurde linnupildi. Sest talle meeldivad linnud.
Ja ta muuseas tegigi t-s2rgi. Linnuga. L6ikas v2lja paberist ja siis sprei paintis. Aga ta ei kirjutanud veel awesome sinna. Nii et ma ootan huviga ja teen pilti. :D