Blonde Mafia Ganja Island

Mind on alati huvitanud inimeste k�itumine. See on nagu mingi keeruline vaibamuster mis ajab pea ringi k�ima kui kaua vaadata. Aga millegip�rast on see niiv�rd huvitav. Nii painavalt p�nev. Vahest ma vaatan m�nda filmi kus armunud abielupaarist saab teineteist vihkav mees ja naine. Ja see huvitab mind nii nii v�ga. Ma tahan korraga teada neist k�ik. Ma tahan n�ha millal oli see hetk kui imeilusates rohelistes v��nkasvudes armastusest sai n�rbuv pruun k�nt. Ma tahan teada mida nad �ksteisele �tlesid ja mida nad tundsid. See on nii ilus. Tunded on nii ilusad. Ja k�itumine on niiv�rd huvitav.

Ma anal��sin enda k�itumist v�ga palju. Ma proovin leida vabandusi miks ma k�itun m�nes olukorras nii, et ma hiljem sellega rahul ei ole. �ldjuhul kas liiga kannatamatult v�i liiga karmilt. Ma ei armasta sellist k�itumist enda puhul. Ja ma tavaliselt surun selle alguses alla. Mitu korda surun alla. Aga kui k�iata ja k�iata seda tunnet nagu vana vokki, siis ma annan sellest teada. Ma p�rast alati kahetsen. Keegi teine ju ei tea, et ma kahetsen nii et mida see aitab. Aga ma �ritan alati tulevikus parem olla.

Ideepoolest oleks minuga v�ga kerge hakkama saada. Minu jaoks on hea k�itumine aum�ng. Ma hindan inimestes stabiilsust. Aga inimesed on nii erinevad ja nii p�nevad. Nii v�rvikad ja huvitavad ja elavad ja paljude ideedega ja targad. Ja nad peavad hoopis teisi asju t�htsateks. Nad arvavad, et minu t�ekspidamised on ehk igavad v�i v�heolulised. Ja kes olen mina, et vastupidist v�ita. Ma tunnen h�bi nende n�uete p�rast mida ma esitan vaikides oma s�pradele.
Ja siis saab must inimene kellega ei ole kerge hakkama saada.

Mulle meeldib kui hoitakse lubadusi ja armastatakse.Vankumatut. Mina armastan oma s�pru kogu hingest ja ma sureksin nende eest iga kell. Inimesed kelle eest ma ei sureks, ei ole mu s�brad. Nad on tuttavad v�i vahest isegi sugulased. Aga nad ei ole inimesed kelle p�rast loobuksin oma elust.
Ja siis tekivadki enamasti probleemid, sest ma olen avastanud, et nii m�nigi ei armasta mind nii k�vasti. Nad ei saa aru miks selline jama kokkuv�ttes �ldse vajalik oli. Ja ma saan sellest tegelikult aru.
Mu jaoks on meeletult t�htis teise vaatepunkti m�ista. Kui k�itutakse minule vastupidiselt, siis ma �ritan alati m�ista miks. Ma j�lestan hingep�hjast ebav�rdsust. Mu lapsep�lves ei kuulanud keegi minu versiooni. Ja ma lubasin endale, et mina k�ituks kunagi kellegagi nii h�bitult, nagu k�ituti minuga.
K�igil peab olema mingit pidi �igus. Kunagi ei ole ainult �hel inimesel on �igus. Mitte kunagi. Igas asjas on terake t�tt. Sellep�rast mulle ei meeldi kui �eldakse teisele halvasti. Kui vaidluse k�igus sildistatakse, et vot sina oled selline ja selline. Siis see sildistaja ise ei ole v�tnud aega, et teisest aru saada. �ldiselt need on v�ga suure egoga inimesed kes teisele halvasti �tlevad. Ma ise olen ka �elnud ja see on olnud vale. Mis siis, et ma olen alati juurde kinnitanud, et ma ise pole ka miski ingel ja ennast k�vasti maha teinud. Aga ikkagist olen v�lja �elnud. Ja see on vale.

Aga armastuse juurde tagasi tulles. Nii m�nigi ei paku sellist vankumatut truudust vastu. Nad j�tavad mu �ksi. Ja mul on piinlik sellist armastust n�uda.
Ma saan aru, et me k�ik liigume siin maailmas �ksinda. Aga mul on nii raske tulla toime selle tundega, et minust ei hoolita. Tuleb v�lja, et see, et ma jagasin aega ja hoolitsust, oli mu oma probleem.
Ma arvan, et see tundub teistele ebavajalik jama. See hoolitsus. Aga keegi ei virise kui ma seda jagan.
Ja siis ma k�nnin ja ei ole kedagi. Ja lilled on n�rtsinud ja muld on kuiv. Siis ma tunnen ennast nagu l�bipekstud koer.
Olgem ausad, �ksk�ik kui k�vasti keegi mind vihkab. Kindlasti ei tee ta seda tugevamini kui mina ise. Ja mu ema on mulle aastaid sisse kodeerinud, et iseenda igasugune kiitmine on kohutav j�ledus, piinlikkus ja h�bitegu. Ja ma tean et ma ei saa sellest tundest surmani �le.
Aga kui mind panna olukorda, siis jah, ma teen kindlaks, et inimene minu l�heduses ei ole kunagi �ksi v�i kurb. Kui minu k�tes on, et ma saan midagi muuta.
Ja siis tuleb moment kui ma h�ljun t�iesti �ksinda universumis. Ja mu s�ber ei m�letagi mind. Sest miks ta peaks. Tema ju minu eest ei vastuta. Mina tema eest ka mitte. Aga ma olen ikka shokis. Sest teda ei huvita kas mina olen kurb.
Ja mu pisaratest s�nnib l�bipekstud v�ike koer kes jookseb laua alla haavu lakkuma.

Ja ma tean, et kui ma nii j�tkan siis ma l�petan ilma �hegi s�brata. Aga ma ei oska muud moodi. Ma armastan oma s�pru vankumatult, nad teavad, et k�ik mida ma nende vastu tunnen, on tugev. Ei ole mitte mingit kaheti m�istmist.
Ja nad teavad, et ma olen karm. Kuigi ma tahaks olla pehme ja roosa ja magus nagu vahukomm. Aga kui sa jamad minuga. Nende paar asjaga mis mulle on t�htsad. Ma lihtsalt ei kannata. Ma �pin koguaeg, �pin kuidas kannatada. Ma p��an olla parem inimene.

Aga kui mu s�pra ei huvita kas ma olen kurb v�i mitte. Kas mul on midagi teha kui tal on l�bus. Kui tal on nii kerge seda jagada, aga ta ei jaga, sest ta s�damesse pole kasvanud seda koda, mis m�tleb T�ESTI m�tleb teisele. Siis see s�ber kaotab minu silmis k�ik.
Ja kaotab. Ja kaotaski. Ja ma enam ei pane oma hinge tema eest v�lja. Ja tast on saanud lihtsalt tuttav.
Ja kogu minu egoismis on see kindlasti suur kaotus. Ma kaotan j�rjekordse inimese.
Aga ma olengi imelik. Ma tahan olla �ksi ja h�ljuda universumis nii et see on mu valik. Mitte, et keegi on mu sinna paisanud.

Keerake perse see s�prus.
Ma ei taha seda. Ma keeldun. Kuhjake neid miljonites kokku ja naerge ja l�butsege, aga teie hinged ei v�ta k�est kinni.
Mina ei ole selline. Ei oska olla. Ja ei taha ka.
Siis ma tahan olla �ksinda. Ja �elge mis tahate. Ma panen �he puu idanema. Ja see puu toetab mind kui ma vanaks j��n. Toetab ja ei murra s�dant.

T�iesti ebaoluline postitus tegelikult. Aga �tlen v�lja, et �rge �elge mulle et inimesed on erinevad ja keegi pole perfektne. Ma tean v�ga h�sti. Ja ma ei otsigi mingit perfektset inimest. Lihtsalt sellist, kes leiab aega hoolida. Ja mul on neid p�ris hea v�ike posu. Ja ma armastan neid k�vasti. Armastan oma kalleid s�pru. Oma ise kokku pandud perekonda.

Ja WWile �tlen, et sa �ldse tegelikult ei ole millekski kohustatud. �ed v�i mitte. Keda see huvitab. See ei t�henda ju midagi. Mis veri on paksem kui vesi. Mul on �mberringi k�vasti verd mis ei ole mitte millekski k�lblik.
Eelk�ige on k�ik inimesed. Aga nii kuradi hea on teada, et sinuga ei pea ma n�dalate viisi oma v�ikeses ajus olevates p�hjatutes dimensioonides lendlema, vaid sa tuleksid v�taksid mul kohe k�est kinni. Ma �ldse ei saa aru miks sa seda teeksid. Aga teeksid. Sa ei vaataks mulle k��ki lasknud peni n�oga otsa. Sul ei olegi sellist n�gu.
Kirjeldamatu on teada, et keegi armastab mind nagu mu ema peaks mind armastama. Mina ei tea kuidas inimesed meie suguv�sas l�hevad nii lahku, et ei huvituta �ksteisest. Meie ei l�he kuhugi. Sellist asja pole mis seda saaks teha. V�i kui on, siis see peab olema samasugune asi mis ajaks mu oma emast lahku.

Mida ma veel tahtsin �elda on see, et inimesel on t�pselt niipalju n�gusid kui palju on tal inimesi �mber. Ma olen iga viimase kui inimesega t�iesti teistmoodi. Ja m�ne l�heduses on nii hirmus kerge hea olla. Ja m�nega ma tunnen, et see pole �ldse mina. Et see mina j��b mu vahukommi unelmast nii kaugele.
Ma veel ei tea kuidas seda lahendada, aga kui ma teada saan siis �tlen k�igile.
F tegi mu paremaks inimeseks. Temaga ei olnud mul peas �htegi halba m�tet. Ma tundsin ennast toreda ja puhtana. Ja F �tles mulle �ks p�ev, et ma tegin temast parema mehe. Ma olin nii �llatunud.
MM'iga ma ei tea kes ma olen. Ma ei meeldi endale. Ma olen jaanuarist saati olnud oma elu k�ige tugevamas depressioonis. Ma ei ole kunagi kellestki rohkem erinenud kui temast. See on veider tunne. Ma ei osanud sellega kuude viisi toime tulla. Ma alguses ei saanud �ldse aru, et need tunded mu sees olid tema p�rast. Siis ma sain aru. Ja n��d ma �ritan toime tulla. Sest ma ei taha alla anda. Kui ma annaksin alla siis mis m�tet �ldse millelgi oleks. Elu ongi takistus.
Kuigi �ks v�rdlemisi tark mees �tles mulle �ks p�ev, et elu on hoopis v�imalus iga p�ev uuesti r��mu tunda.
Aga ma ei ole veel selget otsust selle kohapealt teinud. Ma pean selle �le veel m�tlema.
Kui keegi tahab mind aidata siis palun kirjutage siia alla.
Kas elu on siis takistus mida �letada v�i r��m mida tunda. Ja miks?