Rss Feed

  1. Sunday, 14 December 2008

    Ja t�pselt sel hetkel kui korstnal istuva ��kulli sitt j�udis vastu jahedat katusesiilu puutuda, lasi Arhilde kuuldavale haleda, vilina ja kohinaga sarnaneva, karjatuse.
    Mingil soojumalatele teadmata p�hjustel (kuigi need t�prad teadsid t�en�oliselt k�ike. Jah, k�ike. Ka seda miks ketshup hakkab peale mikrolaineahjust v�lja v�tmist veidralt haisema ja kuhu kaovad alati k�ik rohelise triibuga sokid.) oli ta viimase n�dala, v�i vast ehk isegi paari, jooksul igal pealel�unal t�pipealt kell kuusteist null seitse voodist p�randale kukkunud. P�rand oleks siinkohal liiga h�sti �eldud, pigem �le voodi ��re, vastu murdunud parketinurka ja siis otse mullitavasse mudam�lkasse.
    "No mida..." j�udis ta peale h�dist karjatust veel lisada enne kui ta v�idund peanupp muda alla vajus.
    Ka ��kull t�usis korstnalt lendu, sest peldikusse ei j�� keegi kunagi liialt kauaks.



    Eelmisel p�eval...

    "Mism�ttes?" Nihil peaaegu, et s�lgas selle s�na, "Ma ei ole sellega kohe kindlasti mitte n�us!" j�tkas ta ja p��ras nii j�rsult �mber et k�ik peale ta enese kiivritaolise soengu suvatses toas asupaika vahetada.
    "Mida?! V�hemalt aastaks?!" h��atas ta siis ja heitis s�nge pilgu �ue. Aknal olevas pelargooniumipotis kuivas muld �ra.
    Poole minuti p�rast pani ta mobiiltelefoni tagasi p�uetaskusse ning hakkas m�tlikult k��si viilima.
    Siis kostus siit-sealt kerget nabinat, m�ned niginad ja paar kolm ebam��rast nahh-ah-aa-d, ning seej�rel vajus tagumine sein kokku ja n�htavale ilmus lillas seelikus Dolores Dalle, k�es haamer ja linnumaja.
    Nihil, kelle n�ole oli tulnud veidralt kaame pilk (mitte unustada, et ta tegi isegi p�evitunud olekus ka k�ige albiinomale albiinole silmad ette),lasi pilgul langeda tagasi viilile. Ta h��veldas armutult oma niigi perfektselt hooldatud k��si ja laskis samal ajal kuuldavale lakkamatu s�nadevoolu.
    "Ma ei v�i seda kannata, see on mu loomuse vastane. Ma olen seltskonnainimene! Ma vajan... no taevas halasta, dush ei teeks paha! Ja siin ei ole isegi korralikku elektrit, kus ma f��nitama hakkan?!"
    Dolly seisis ikka veel samal kohal, k�si linnumajaga �hus.
    "Ja isegi kui siin oleks seltskond ja palju PALJU elektrit, siis miski ei muuda seda j�ledat kliimat!" ta pillas ahastunult viili. Viili otsale oli kleebitud s�tendav saialill.
    "Ma pole ju �ldse halb! Miks mind niimoodi karistatakse? Kas see on karmav�lg? Kas ma peaksin v�lja uurima, kes ma eelmises elus olin? Peaksin ma mediteerima? Kas Surm v�ib mediteerida v�i peetakse seda ebas�ndsaks?!" ta hingeldas kergelt.
    Dolorese linnumajast vaatas v�lja v�ga punnis silmadega kobras.

    Arhilde h�ti juurest kostus n�rk "pip-pip-pip-piiip-piiip-piiiip" ja seej�rel �ks korralik "m�taki" ning sekundi p�rast ka:
    "No mida pag-"

    Posted by Unknown at 16:39 | |

    2. 0 comments:

    Post a Comment